ELEKTRILÖÖK Anastasia Mozgovaja Õ1-4 Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. VÕIMALIKUD VIGASTUSED ELEKTRITRAUMAST · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON ELUPÄÄSTVAS ESMAABIS SIIS PÕLETUSELE EI TEHTA MIDAGI · KÕIK PÕLETUS HAAVADEGA KANNATANUD VAJAVAD JÄRELRAVI Tunnused: 1. Lihasevalu; 2
· 0,9-1 mA efekt puudub · 1 - 10 mA valu · 10 -30 mA käe halvatus · 30 - 75 mA hingamisseiskus · > 75 mA südameseiskus elektritrauma puhul oluline veel: · Vooluliik: vahelduvvool (eriti ohtlik), alalisvool · Voolu liikumine inimkehas · Voolu toimekestvus · Voolu sisenemiskoht ja sisenemispind Võimalikud vigastused elektritraumast · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus 27 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 16.1. VÄLGULÖÖK · ~ 200 000 A, kuni 1 biljon V, toimekestvus 0.001-0,0001 sek · USA-s sureb aastas 300-600 inimest, letaalsus 20-30% · Otsene löök · Kaudne löök (maavoolust, voolu all olevate objektide kaudu, lööklainest) Välgulöögi kahjustused · Südameseiskus · Hingamisseiskus
annaabi.ee 
