erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjut. juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet.
erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjut. juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet.
Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile. Plaanide mõõtkavad on 1:500, 1:1000, 1:2000. Horisontaalide lõikevahe on kas 0,25; 0,5; 1,0 või 2,0 m. Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid (ruudustiku plaanile kandmine). Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe naaberpunkti vahel on ühtlane ja seega võib horisontaalide asukohad leida interpoleerimisega. Interpoleerimist võib teha kas analüütiliselt või graafiliselt. Vormistatakse plaan. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil iseloomustab nõlva kallet.
Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 68. Pinnanivelleerimise arvutused. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet.
Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 65. Pinnanivelleerimise arvutused. 66. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm – täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet.
annaabi.ee 
