Rooma kuuria asub selle kontsiili suhtes kohe eitavale seisukohale. Seda on ka kirikuloolaste poolt peetud skismaatilise lahkumineku verstapostiks, kus üks kirik toetub selgelt kontsiili 28. kaanonile ning teine kirik oma universaalprimaadile. Tuleb rõhutada, et tegu oli süstemaatilise paavstiga. Oskab oma seisukohti paremini põhjendada, s.h ka piibellikult. Sellisest kõrgendatud eneseteadvusest lähtuvalt nimetab ta iseennast kristluse õpetajaks (vicarius Christi). Väga usin ja edukas skeemitaja, kes oskab poliitilisi olukordi ära kasutada. Pärast seda kui Idas on aastakümneid vaieldud, leitakse Leo kiri, mis on teoloogilist hästi selgitav (kristluse mõlemad loomused). See tõstab aga ka läänekiriku autoriteeti, samas jääb alles terve hulk kirikuid, mis seda dogmat ei aktsepteeri (Halkedonieelsed/monofüsiitlikud kirikud nt Kopti kirik). Gelasius I (492-296). On nn „kahe mõõga teooria“ väljaarendaja. Väga teenekas liturg. Symmachus (498-514)