Karistusõigus
karistusõigus) sisalduvad eriseadustes, nt narkoseadus, liiklusseadus. Katse hoida
neid ühes seadustikus ei toiminud, ei tea kunagi, millal on mingeid osi muudetud
ja eemaldatud jms. On mõistlikum hoida sisuline regulatsioon koos
sanktsioonidega.
Kolmandana jaguneb üldosaks ja eriosaks. Pärineb u 18. Sajandist. Üldosa näeb
ette kriminaalvastususe alused ja piirid, eriosa seob konkreetse teo karistusega.
Eriosa ei tohi laiendada vastutuse piire.
1.6. Karistusõigusteadus
Skeemikogumik lk 10.
Karistusõigusdogmaatika – tegeleb karistusõiguse mõistelise struktuurse sisuga.
Kõigel on oma kindel koht. Ühes riigis saab olla ainult üks dogmaatika.
Dogmaatika õppimine tähendab tuupimist. Dogmaatikas ei vaielda asjade üle, on
nagu on! Dogmaatikas pole kohta õiglusel.
Kriminaalpoliitika – vastupidiselt dogmaatikale hinnanguline teadus.
Kriminaalpoliitikas toimuvad pidevad vaidlused ja põhjendatakse
maailmavaateliste arusaamadega
annaabi.ee 
