· kivimid, mis tekivad kõrgel temperatuuril magmamasside kontaktil ümbriskivimitega, st kontaktmoondel; · kivimid, mis tekivad kõrgel rõhul murranguvööndeis, st purustusmoondel; · kivimid, mis tekivad mäetekkelistes piirkondades, st regionaalmoondel; · kivimid, mis tekivad kontinentidel paksu settekattega nõgudes ning ookeanide passiivsetel äärtel, st vajumismoondel. (1) Kontaktmoondel (Joonis 10) tekivad näiteks sarvkivid, skarnid, greisenid. Purustusmoondel tekivad nii liistakulised kivimid kui ka rohkem või vähem kildudest koosnevad tektoonilised hõõrdbretsad, müloniidid. Regionaalmoondel tekivad kildad, kristalsed kildad ja gneisid. Vajumismoondel tekivad analoogselt madala astme regionaalmoondele kildad. Äärmusliku vajumise tingimustes kujunevad sinikildad, mis sisaldavad leeliselist amfibooli. (1) 6.4. Moondekivimite levik Eestis Nagu tardkivimeidki, võib moondekivimeid näha Eestis maapinnal vaid
sarvjast murdepinnast. Valdavalt peitkristalses massis eristuvad ainult üksikud suuremad kristallid e. porfüroblastid. Tavaliselt on nendeks vilgud, päevakivid, anadalusiit, kordieriit, pürokseenid jn. Madala moondeastme sarvkivides on porfüroblastid sageli suletismineraalide (näit. vilgud, kvarts) rikkad. Sarvkivide detailsem nimetamine toimub sageli enamlevinud vôi porfüroblaste moodustavate mineraalide järgi; näiteks epidoot-, andalusiit-, pürokseensarvkivi jne. Skarnid tekivad magmamasside kontaktil karbonaatkivimitega, mille tulemusena tekivad valdavalt Ca-, Mg- ja Fe-silikaadid. Greisen on kontaktmoonde kivim, mis tekib graniitide metasomatoosil. Purustus e. kataklastilisel metmorfismil nii liistakulised (klivaa'zistunud, kildastunud) kivimid kui ka rohkem vôi vähem kildudest koosnevad tektoonilised hôôrdebret'sad. Äärmuslikul, väga intensiivsel
annaabi.ee 
