Aerolaserskaneerimine ja selle rakendused
täpsus, kui lend toimub 1200 m kõrgusel. Standardlennu kõrgused LIDARi andmete kogumiseks
varieeruvad, Large ja Heritage (2009) andmetel on see ca 3500 m, kuid näitena Eestis kasutab
Maa-amet lendude standardkõrguseks 2400 m (Large ja Heritage 2009).
4
LIDARi andmed iseenesest koosnevad peamiselt kolmest koordinaadist – peegelduse
tekkimiskoha x, y ja z koordinaadid – koordinaatidele lisanduvad veel signaali intensiivsus,
skanneerimisnurk, peegelduste arv impulsil ja muu info. Tulemuseks saadava kolmemõõtmelise
punktiparve jaoks kogutakse kokku andmeid kolmelt allikalt: LIDARi sensor, GPS ja lennuki
güroskoop. Seejärel andmeid korrigeeritakse lennuki kõikumiste ja asukohast kõrvalekaldumiste
suhtes (Large ja Heritage 2009).
Märkida tuleks ka seda, et välja saadetud laserimpulss on koonja kujuga, jõudes maapinnale
ringikujulise jäljena (nadiiri korral). Kuid skanneerimisnurga suurenemisel muutub maapinnale