Nimetu
ainult peopäeval välja. Ülejäänud leiud on pronkskirved. Pronkiaja keskel
ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud
asulad (5 tükki, kolm neist Saaremaal, Iru linnamägi ja Narva asula).
Kindlustamine on seotud mere lähedusega. Kindlustatud asulatest on
saadud selgeid jälgi korralikest rõhkpalkelamutest. Pronkskirvega oli
parem ehitada. Tekkisid tihedad kontaktid Skandinaaviaga. Samasuguseid
esemeid nagu Skandivaavias tehti ka siin. Uueks nähtuseks olid ka
muistsed põllud, mis tekkisid tänu nelinurksetele põldudele. Sahaloo
põllud, ka Balti põllud, ebakorrapärased 10-15 m laiad, u 20 m pikad.
Samal ajal ilmuvad kivikirskalmed. Muutus on suur, kiviajal maeti maa
sisse, nüüd ehitati maa peale ehitis kividest. Kirstu ümber on ring ja pealt
väiksemate kividega kaetud, oli seega nähtav, maastikule jäetud objekt.
Üritati oma esivanematega suhelda ka siis kui neist olid alles vaid luud.