Vürstinna Olga kolmekordne kättemaks 946. aasta kroonikas räägitakse Olga kolmekordset kättemaksust oma mehe Igori tapmise eest. Kuid tegelikult leidis see kõik aset aastatel 913-914 , esimese drevljaanide sõja ajal. Nüüd tekib küsimus miks ja kuidas suri Igor? 914 aastal toimusid arvukad sõjaretked russide poolt, kuid tagasiteel koju nende vägi purustati. Ilmselgelt 913 kui drevljaanid keeldusid andamist, polnud seda sõjaväge Kiievis, ilmselt siirdus selle väega Kaukaasiasse vürst Igor. Ja kuna Igorit polnud ja tema naine ja noor poeg Svjatoslav jäid temast maha Kiievisse oli sunnitud Kiievis algatama lahingut väike poeg Svjatoslav, nagu kommetele kohane , et lahingut alustab kas vürst või teda asendav isik. Poeg pandi hobuse selga ja anti oda kätte. Ka sellel korral olid drevljaanid sunnitud andamit maksma. Siis tegi aga vürst Igor tähtsa otsuse, ta andis andamikogumise õiguse Sveneldile, peale seda hakkas kogu...
herneteral”, „Pöial-Liisi”, „Väike merineitsi” ja „Keisri uued rõivad”. Nende muinasjuttude väärtus oli teadmata, seega müüdi need odavalt. Peale seda kui ta 1837. aastal Rootsit külastas, sai ta inspiratsiooni Skandinaaviamaadest, mis pani teda kirjutama luuletusi, mis näitaksid tema seotust rootslaste, taanlaste ja norrakatega. 1839. aasta juulis kui ta külastas Funen’i saart, kus kirjutas ta enda esimese luuletuse, mille pealkirjaks oli „Ma olen skandinaavlane”. 1838. aasatal naases ta tagasi oma muinasjuttude juurde uue kollektsiooniga, milles olid muinasjutud lastele ning mille seas olid ka „Vankumatu tinasõdur „ ja „Metsikud luiged”. 1847. aastal külastas ta esmakordselt Suurbritanniat ning ta võeti seal kõigi poolt väga soojalt vastu. Ühel peol kohtus ta esmakordselt Charles Dickens’iga, see tähendas Andersen’i jaoks väga palju, sest Dickens oli tema tolleaja kõige suurem iidol. 10 aastat
annaabi.ee 
