Kunsti ajalugu
arhitektuursele liigendusele ( nn. hollandi vanaklassitsism ) on omane ka teistele 17. saj.
arhitektidele. 17. sajandi tähtsaima ehitusmeistri
P. Vingboons`i (1621-98 ) on loodud end. Trippenhuis ( nüüd TA hoone, 1662 ) ja hulk
tagasihoidliku arhitektuurse dekooriga kodanikemaju. 1. saj. lõpu ja 18. saj. ehituskunstis
ilmneb prantsuse arhitektuuri mõjusid ( eriti Louis XIV stiil ). Hollandi kaine ja
tasakaalustatud barokiajastu arhitektuur sai eeskujuks Skandinaaviamaadela.
Taanis esindas sellist suunda N. M. Eigtved ( 1701-54 ), kes andis Kopenhaageni
kaheksakandilise Amalienborgi väljaku koos sinna juurde kuuluva nelja ühesuguse fassaadiga
hoonega.
Rootsi näeb Hollandist sissetulnud mõjusid 17. sajandi alguse arhitektuuris, hiljem taandub
see prantsuse eeskujude ees. N. Tessin sen. ( 1615- 81 ) poolt projekteeritud Drottningholmi
kuningalossi ( 1675-82 ) Stockholmi lähedal on nimetatud Rootsi Versailles`iks. Rootsi
kuulsaim arhitekt N. Tessin jun
annaabi.ee 
