Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Järgnevalt
hakkas NSVL rõhuma Balti kolmikliidu loomist.
1934 sep kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule, mis nägi ette tihedamat koostööd majanduse ja
kultuuri vallas, samuti välisministrite regulaarseid kohtumisi poliitliste probleemide lahendamisel.
1930a kasvas kallaletungi oht nii Saksamaa kui NSVL poolt.
Ainsaks võimaluseks oli laveerimine NV ja Saksamaa vahel, seega kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end
Skandimaade eeskujul neutraalseks.
18-19 KULTUURIELU
RIIKLIK KULTUURIPOLIITIKA
1925 loodi Kultuurikapital mis muutus pelgalt kultuuri finantseerivaks asutuseks.
Seda rahastati riiklikest maksudest ja sissetuleks jagati: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti,
ajakirjannduse ja kultuurielu vahel ja stipendiumid