Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne aja tagusele skandaalsele etteastele Moskvas õigeusu kirikus kas tegu võiks olla kirikumuusikaga? Või skandalistide poolt kiriku ärakasutamisega? Õigeusklik nimetab juhtunut pehmelt öeldes kirikuhuligaansuseks, samas oli tegu (punk)palvega ja palve lubatavad detsibellid ning sinna juurde kuuluvate liigutuste laad ja intensiivsus pole ju eeskirjadega normeeritud, kuigi inimese sisemine kontroll peaks neid näitajaid suutma ohjes hoida
1976. aastal lisandusid karismaatilise punkikooni Stiv Batorsi bänd Dead Boys ning väidetavalt maailma esimene psychobilly ansambel, hullumeelse lavashowga The Cramps. Esimesed Suurbritannia punk-ansamblid 4. juunil 1976 mängis Ramones Londonis, andes sel moel suuna kätte Suurbritannia esimese laine punkbändidele. Paljud tulevased Inglismaa punkikoonid nagu Joe Strummer, Captain Sensible ja Johnny Rotten tulid enne kontserti lava taha kiibitsema. Viimasele neist, juba tollal skandaalsele Johnny Rottenile pakkus Ramones proovilepanekuks õlle pähe uriini. Asjaosaliste mäletamist mööda olla Rotten küll klaasi tühjaks joonud, kuid püsinud seejärel pikalt vait. Ramonesi 1976. aasta Londoni kontsert ja esimesed kohalikud punkbändid, nagu Sex Pistols ja The Clash said inspiratsiooniks paljudele Suurbritannia punk-ansamblitele. Enne aasta lõppu tekkis Inglismaal palju uusi punk-ansambleid, näiteks The Damned, The Vibrators, The Slits, X-Ray Spex,
annaabi.ee 
