Sergei Jessenin
seintel rippusid tema pildid ja arvukad peeglid lõid ilusiooni
luuleparadiisist. Hoogsal peol teekannust joodud viin kustutas
reaalsuse ja tuimestas valu, mis avhel kippus hinge närima.
Tormiline elu kajastus ka tema luules: sinna ilmuvad kõrtsimotiivid,
kangelasteks saab hulkur, skandaalitseja, elupõletaja(luuletused "
Huligaani pihtimus", "Huligaan" jt)
Huligaani pihtimus
Igaüks juba laule ei tee,
Igaühele antud ei ole
langeda võõraste ette kui ubin puust.
Maailma suurim pihtimus on see,
pihtimus huligaani suust.
Ma käin kiuste kemmimetult ringi,
õlgedel pea kui petrooleumilamp.
Mulle meeldib valgustada teie raagus hingi,
teie, hämarais urgudes redutav kamp.
Mulle meeldib, et sõimukivid mu pihta
lendvad röhkiva rahesajuna.