Kuidas saab nähtusi kirjeldada? Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli abil; graafiku abil; sõltuvust väljendava valemi abil. Mis iseloomustavad füüsikalisi suuruseid? Füüsikalise objekti mingi omaduse sellist kirjeldust, mida saab väljendada arvuliselt, nimetatakse füüsikaliseks suuruseks. Mis iseloomustavad skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi. Mille poolest nad erinevad? Too näiteid nende kohta. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaariks. Skalaarsed suurused on näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus, kiirendus ja jõud. Too näiteid põhjuslikke ja juhuslike seoste kohta
a) Väljad b) Kehad Mis on nähtus? Kuidas kirjeldatakse füüsikas nähtuseid mudelite abil? Nähtus on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Teada on vaja asukohta ja massi. Kujutades keha ette punktikujulisena, saadakse omakorda keha lihtsustatud mudel, mida nimetatakse punktmassiks. Füüsikalisi objekte eristatakse nelja tüüpi omaduste abil. Millised on need omadused ning too iga omaduse juurde näited juurde! (skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi vaatame järgmine tund, sellega ära veel tegele!) a) Heli ja soojus(mitteainelised objektid) b) Mõjuvad kehi ja omavad energiat (Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõkuva raskusjõu) c) Koostis ja ehitus d) Omadused Uuri mõttega praktilise mudeli loomise näidet õpikust (kumminööri venimine)! See näide on väga heaks aluseks tulevasele hindelisele tööle, kus samuti tuleb jõuda mudelini
Geomeetriliselt saab vektorit kujutada noolena, mis näitab vektori suunda ja mille pikkus vastab vektori absoluutväärtusele. Vektori komponentideks nimetatakse tema projektsioone koordinaattelgedel, mis on läbi korrutatud vastava telje suunalise ühikvektoriga. Kui koordinaattelgede x-, y- ja z- suunalised ühikvektorid on i , j ja k , siis saab vektori a üles kirjutada komponentide kaudu järgmiselt: a = ax i + a y j + az k kus skalaarseid suurusi ax, ay ja az nimetatakse vahel ka vektori a koordinaatideks. 1 y a ay j x axi Vektor ja tema koordinaadid kahemõõtmelisel juhul. Vektori pikkus arvutatakse järgmise valemi järgi:
elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid suuruseid väljendatakse vaid arvuliselt, nt aeg, mass, teepikkus jne. Vektoriaalsetel suurustel on peale arvuväärtuse tähtis ka nende suund (omavad ruumis suunda). 3)SELETAB FÜÜSIKA VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA MUUTUMINE ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „-„-ga. 4)RAKENDAB SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE LIITMISE/LAHUTAMISE
annaabi.ee 
