Kõige lihtsamal juhul hoitakse pinge ja sageduse suhe konstantsena U / f const . See suhe tuleneb asjaolust, et sageduse kasvades suurenevad ka kaod mootori mähistes (vt. punkti 3.3), mistõttu tuleb sagedusega f suurendada ka pinget U. Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem on toodud Joonis 6.4. Tärn (*) suuruste juures tähendab etteandesuurust. Joonis 6.4. Asünkroonmootori pinge- sageduse juhtimise plokkskeem [6] Sagedusjuhtimist nimetatakse ka skalaarjuhtimiseks või avatud ahelaga juhtimiseks (Open loop control), kuna sellisel süsteemil puudub tagaside, mistõttu sagedusmuundur ei teagi, kui kiiresti mootor tegelikult pöörleb ja kas üldse pöörleb. Küll aga tagatakse vastavalt nimiandmetele mootori liigkoormuskaitse (tavaliselt 150% nimivoolust) voolutugevuse mõõtmisega ning vajaduse korral väljalülitamisega [18]. Järsk koormuse muutus võib põhjustada mootori vääratumise st tööpunkti nihkumist väärtuspunkti (vt. Joonis 5.4). Selle
juhtimismooduseid. Valemist (5.8) on näha, et kiiruse juhtimiseks tuleb muuta toitepinget. Samal ajal näitab valem (5.7), kui sagedus langeb, siis magnetvoog suureneb ning vastavalt vektordiagrammile kasvab ka magneetimisvool, mis põhjustab mootori täiendavat kuumenemist. Seetõttu tuleb voolu, libistust või magnetomotoorjõudu muuta kooskõlas sageduse muutmisega. Sageduse, libistuse ning voolu/sageduse, pinge/sageduse ja magnatvoo/sageduse vastastikust juhtimist nimetatakse skalaarjuhtimiseks, sest siin kasutatakse juhtimiseks muutujate efektiivväärtusi. Erinevalt skalaarjuhtimisest kasutatakse vektorjuhtimise puhul mootori f1* Uk Pinge- * vaheldi
annaabi.ee 
