Lineaaralgebra eksam
determinandimärgi ette tuua; |cA| = cn|A|
5. Kui determinandi D mingi rea, näiteks k-nda rea arvud a k1, ak2, ..., akn
avalduvad kahe liidetava summana ak1 = b1 + c1, ak2 = b2 + c2, ..., akn = bn +
cn, siis determinant D avaldub kahe determinandi summana (kõik avaldises
esinevad determinandid erinevad ainult k-nda rea poolest). Analoogiline
väide kehtib ka determinandi D veergude jaoks
6. Determinandi väärtus ei muutu, kui selle mis tahes reale (veerule) liita
juurde suvalise skalaarikordne mingi teine rida (veerg)
7. Determinandi arendis rea või veeru järgi: A ij = (-1)i+j Mij (elemendile aij
vastav alamdeterminant); aij -> Mij - determinant, mis tekib determinandist |
A| i-nda rea ja j-nda veeru mahatõmbamisel (elemendile a ij vastav miinor).
Determinandi D mis tahes reanumbri i korral kehtib D = (1<=j<=n)aijAij = ai1Ai1
+ ai2Ai2 + ... + ainAin (arendis i-nda rea järgi) ja mis tahes veerunumbri j korral
kehtib D = (1<=i<=n)aijAij = a1jA1j + a2jA2j + ..