kirjutas ta, lisades veel: "Pole arukas pimesi jahtida masinate tehisintellekti kui omaette eesmärki, ilma et mõtleksime hoolega selle tagajärgedele." – Alkeemida, Delfi (Parandatud) 4. "Olen sageli mõelnud, mida me oleksime teinud, kui oleks selgeks saanud, et ta lõplikult minema hõljub ja ta elu pole võimalik päästa," pajatab ameeeriklane oma raamatus. "Võimalik, et me oleksime kuidagi saanud ta pereliikmed kommunikatsioonisüsteemide kaudu ta skafandri raadioga ühendada, et nad saaksid hüvasti jätta. Enne, kui hapnikupuudus ja süsihappegaasi taseme tõus teadvuse kaotuseni viivad." – Forte, Delfi (Vigane) "Olen sageli mõelnud, mida me oleksime teinud, kui oleks selgeks saanud, et ta lõplikult minema hõljub ja ta elu pole võimalik päästa," pajatab ameeriklane oma raamatus. "Võimalik, et me oleksime kuidagi saanud ta pereliikmed kommunikatsioonisüsteemide kaudu ta skafandri raadioga ühendada, et nad saaksid hüvasti jätta
Rõhk Marsil on 5 kuni 20 millibaari, Maal on see 1000 millibaari. Madala rõhu tõttu hakkab Marsil vesi keema juba +15C juures. Hapniku olemasolu kohta pole kindlaid andmeid, kuid on oletatud, et seal on seda. Marsi kliima on karmim kui Maa kliima. Temperatuur on vahemikus 73 kuni +20 C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 140 C. (,,Universum" 1997: 220; ,,Marss" 1968: 45, 46, 48, 49, 50) Elutingimused Marsil on karmid. Kui astronaut Marsile jõudes skafandri seljast ära võtaks, siis ta lämbuks õhupuudusest ja ta külmuks ära. Nii raskete tingimustega ei ole inimene veel harjunud. Kuid maa peal on inimesest vastupidavamaid elusorganisme. Elu on tunginud kõikjale. Mõningad mikroorganismid toituvad väävlist. Elusorganismidel on suurepärane võime kohaneda erinevate keskkondadega. On teada, et suurem osa Maa peal olevaid taimi ja loomi sureb kuna nad võivad sattuda ultraviolettkiirte meelevalda. Marsi taimedes ja
annaabi.ee 
