Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2
Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2
juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks. 9. Ülemaailmne gravitatsiooni seadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 10. Pascali seadus Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Ühik: Pascal(P). Pascali seadus- vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi, järelikult peab ta olema skaalar. 11. Arhimedese seadus- hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga 12. Boyle-Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14
tuntud Blaise Pascal, tema nime järgi on nimetatud nii vastav seadus kui ka rõhu ühik. HÜDROSTAATILINE RÕHK VEDELIKES Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta Pascal'i seadus: Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi. Ühendatud silindrid Kaks lihtsat ja lühikest lauset, kerge pähe õppida kuid raske mõista. Esiteks, kui rõhk ei sõltu suunast, siis peab ta olema skaalar. Et jõud on vektor, peab definitsioonist tulenevas valemis 35 Rõhu ühikuks SI süsteemis on paskal, (P) mis vastab rõhumisjõule üks njuuton ruutmeetri kohta. olema lisaks jõule veel üks vektoriaalne suurus. See võib olla vaid pindala - sel juhul oleks võimalik kirjutada näiteks . Niisiis peab füüsikas pindala olema suunatud suurus - vektor. Aga seda ta ju ongi - igal
annaabi.ee 
