sisaldab vähem soojusenergiat. Temperatuuri mõõtmiseks on aegade jooksul loodud väga mitmesuguse ühiku väärtusega skaalasid. Tänapäeval on neist laiemalt kasutusel kolm -- Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti skaala. Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala) nullpunkt on absoluutne: seal lakkab aine sisemuses igasugune soojusliikumine. Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri
sisaldab vähem soojusenergiat. Temperatuuri mõõtmiseks on aegade jooksul loodud väga mitmesuguse ühiku väärtusega skaalasid. Tänapäeval on neist laiemalt kasutusel kolm -- Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti skaala. Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala) nullpunkt on absoluutne: seal lakkab aine sisemuses igasugune soojusliikumine. Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri
annaabi.ee 
