Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"skaalajaotist" - 3 õppematerjali

Füüsika II labor 13
6
doc

Füüsika II labor 13

ühtlastejaotistega skaala (näiteks joonlaud) vaatlemine üheaegselt nii pikksilma kui ka palja silmaga,st. Ühe silmaga läbi pikksilma ja teisega pikksilmakõrvalt otse. Kui jaotise tegelik pikkus skaalal on l0 ja läbi pikksilma paistab temq suurendatud kujutis pikkusega L, on pikksilma suurendus võrdne L s= l0 Tegelikuses on seda lihtne teha nii, et leitakse, mitu otsenähtud skaalajaotist (n) mahub pikksilmas nähtud mõne (N) suurendatud jaotise kõrvale. Sellisel juhul saame suurenduse valemiks n s= N Töökäik 1.Pimetähni kindlaks tegemiseks joonistan paberile ringi ja risti, nii et nende vahe oleks 6 ­ 8 cm. Seejärel sulgen parema silma ja vaadates vasaku silmaga tähelepanelikult risti. Joonisest eemaodudes ja lähenedes leian sellise asendi, mille korral ristist

Füüsika → Füüsika ii
263 allalaadimist
Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine
3
doc

Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine

Töö käik 1. Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga. 2. Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile. 3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik­ esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5. Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu. 6. Arvutasin radiaalviskumise nende näitude vahena. Kui osuti liikus üle nulljaotise, siis tuli need näidud liita. 7

Metroloogia → Tolereerimine ja...
88 allalaadimist
Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis
100
pdf

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

= | | või (1) ∙ =| |∙ (2) kus s – iseloomustab veearvestilt lugemi võtmise täpsust: s= 0,25 jaotist (optilise lugemisseadmega veearvestikorral), s= 0,5 skaalajaotist (visuaalse lugemi võtmise korral), s=1 impulss (impulssväljundiga veearvestitekorral); δ – veearvesti lubatud piirviga; v1 – veearvestiminimaalse skaalajaotise või impulsi väärtus või või või ; v2 – veearvestiimpulsi väärtus või 15 Mõõteprotseduurid veearvesti taatlemisel, kui etalonseade töötab vee voolu katkestamise meetodil.

Materjaliteadus → Materjalitehnika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun