Hõbe
Varas e m al ajal oli hõb e d a
kaaluühikuk s lood. Enam a sti leg e e ritaks e h õb e d at vas e g a , aga se d a kasutataks e ka kullasula mite s
Ajaloo s oli hõb e tähtsak s mak s e v a h e n dik s (osalis elt on ta se d a ka tänapä e v al).
Hõb e on ke e miline ele m e nt, süm b ol Ag (ladina ke el e s arg e ntu m ). Hõb e on peh m e läikiv suurima
pe e g e l d u s v õi m e ning elektri ja sooju sjuhtivus e g a erak ord s e lt plastne ja h ästi se pi statav m etall. Ta
kuulub vääris m et allide hulka. Ke e milis elt on h õb e väga püsiv, kuid reag e e ri b õhus sisalduva ve e ja
hapniku manulus el ve siniksulfiidiga; selle tagaj ärjel tekib hõb e e s e m e t e l e tume Ag2 S kiht. Peal e
hõb e d a ü h e n dite leidub loodu s e s ka eh e d at h õb e d at. Arvatava sti se e p ä r a st kuulub
annaabi.ee 
