I maailmasõda Kokkuvõte
Luna-Aafrikast alguse saanud gripiepideemia ehk nn Hispaania gripi tttu suri
maailmas ligi 25 miljonit inimest. Ameeriklased tid aga suveperioodil
Prantsusmaale 250 tuhat meest kuus ning neil oli juulis lahingupiirkonnas vi
tagalas 25 tiskomplekteeritud divisii. Veel 55 diviisi olid formeerimisel
kodumaal.[2]
15. juulil alanud II Marnei lahingus lks algatus lplikult Antandile
(liitlasvgede lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjududele
lisandunud 1,2 miljonit USA sjavelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-
Amiensti ligus vastupealetungi, purustas Briti vgi juba esimese pevaga 16
Saksa jalavediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lpuks paisati
sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood mrtsipealetungi alustasid.
15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria vele tugeva lgi ja
29. september Bulgaaria kapituleerus. Trklased said la Srias ja
Mesopotaamias ning 30. oktoober slmis Trgi Mudrose vaherahu. 24. oktoobrist
29
annaabi.ee 
