Eesti okupeerimine + Talvesõda
23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk
Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe
suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures
Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri.
Septembris 1939 koondati Eesti piiri lhistele suured Nukogude veksused
ning Eestile esitati ultimaatum, milles nuti, et Eesti nustuks oma
territooriumile Nukogude sjavebaaside rajamist. Kartes sja puhkemist ning
lootes Nukogude Liidu poolt pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele
riigi siseasjadesse mitte sekkuda, vttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu.
28. septembril 1939 slmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse
abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nukogude Liidu
sjavebaaside toomine Eestisse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi
territooriumile esimesed 25 000 punavelast. Peaaegu samal ajal Eestiga sai
annaabi.ee 
