Vetnami sõda, Kuuba kriis ja Berliini kriis
kogu regioon.
USA saatis sinna sjalisi nuandjaid ja sjalist abi. USA ei tahtnud, et
kommunism
leviks maailmas. Pdis kommunismi trjuda. Sja tipphetkel oli seal umbes
pool miljonit
USA sjavge sdimas.
Sda hakkas venima ja muutus ohvriterohkeks. USA kasutas ka Phja-Vietnami
pommitamist
hust. ( napalmipommid )
Sja sndumsed judsid televisiooni ekraanile. Meedia kaudu le kandmine sai
USAle
saatuslikuks. Avalikkus sai selle sja vastu halvasti hletastatud. USA sai
agressori maine. USAs toimus sjavastane hipide liikumine. Vietnami sja
vastasus.
Ohvrite suur arv tingis selle, et USA otsustas Vietnamist vlja astuda. USA
kaotas
selle sja, moraalne kaotus. Luna-Vietnam lks lpuks Phja-Vietnami alla.
Kommunism samastus vietnamlaste rahvusliku liikumisega.
Nixon kis 1972 aastal visiidil Hiinas, kus lepiti kokku et USA viib oma ved
Vietnamist ra. Hiina oli ka kommunistlik riik ja toetas Phja-Vietnamit.
Hakati rkima sja vietnamiseerimisest. ( las sdivad omavahel vietnamlased,
teised
vlja sealt )