Mõtlemine
Keelt uurivad paljud teadused. Teistest teadustest erineb loogika selle poolest, et keel on
loogikale eelkõige formaliseeritud süsteem. Loogika kasutab väga rangeid reegleid, sest ta
eesmärk on vältida määramatust ja kahemõttelisust (Sõerd1992: 105).
Keele iseärasused iseloomustavad ka kõnet. Kuid keel ei ole kõnega samane.
Keel üldine, suhteliselt muutumatu ja staatiline süsteem, mis peegeldab sjandite jooksul
fikseeritud kollektiivset inimkogemust.
Kõne individuaalne, alati konkreetne, konkreetses ajas ja ruumis muutuv. Keelel on tempo,
intonatsioon, emotsionaalne värving jmt.
Lääne-euroopaliku mõtlemise ja kultuuri käsitlus on alates antiikajast olnud lahutamatu keele
mõistmisest. Lääne-euroopa filosoofia ja kultuuri ajalugu on olnud püüd leida ainuõiget
mõistuslikku alget e kõige õigemat tõelisuse kirjeldust, sest filossoofide küsimuste lahendus