Lydia Koidula
kirjaviisis. Selles küsimuses oli ta kahe tule vahel: tema isa kasutas jäjekindlalt
vana kirjaviisi, Kreutzwald võitles kirglikult uue eest. Koidula läks siis
kompromissile ja kasutas ühes raamatus mõlemat kirjaviisi.
Hiljem koostas Koidula ka ,,Emajõe ööbiku" II osa, kuid see jäi ilmumata.
Koidula teater
Lydia koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti keel
oli lavalaudadelt esimest korda kõlanud küll juba sjandijagu varem ning
rambivalgust oli näinud mitu läbini maakeelset etendust, ent need olid mõeldud
sakslastest publiku meelt lahutama.Eest näitlejate teatrietendused eesti
vaatajatele said alguse 1870. aastal, kui ,,Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul
kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng ,,Saaremaa poeg", ühe saksa jandi
mugandus. Koidula oli selle ürituse hing ja peakorraldaja: tema kohandas teksti,
aitas näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavdamiseks paar laulu ning
annaabi.ee 
