Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused
Ateena krgemaiks
riigiorganiks oli rahvakoosolek,mis kis regulaarselt koos ja otsustas kik
riigiasjad. Thtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja
strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi.
Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat.
Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget.
Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka
Spartas kis koos rahvakoosolek.
Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid
strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides
jalavgi.
Spartas oli sjakunsti krgeim tase. Sparta oli sjakas riik. Sjavgi oli
hiskonna alus.
Spartas oli peamine arendada sjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja
sjakateks. Poisslapsed veti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal
petati neid relvi tarvitama,maadlema ja ujuma,et nad oleksid sjaliselt hsti
ettevalmistatud