Muinasaja lühikokkuvõte
enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud kpad,
mille alla vi sisse pandi surnud pletatuna. Umbes aasta 600 paiku tegi
rootslaste kuningas Ingvar rsturetke Eestimaale, kuid sai oma ning hukkus.
VIIKINGIAEG - ( 800 - 1050 ) Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Algas esimene
vabadusvitlus. 1030. aastal tegi Kiievi suurvrsti Jaroslav Tark sjakigu
eestlaste vastu, vitis ning tegi Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.
See pole aga Tartu linna asutamisaasta. 1054. aasta sjakigul eestlaste vastu
said russid la. Siis vallutati Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal.
1060. aastal maksustas Izjaslav sossoliteks nimetatud eesti himud, kuid
nendele vendadele see ei meeldinud ning saatsid Izjaslavi nahhui, vallutasid
Tartu ning tungisid sdides kuni Pihkvani. Seal toimus ka mingi madin, kus
langes tuhatkond russi, aga eestlasi mitte htegi.
Arheoloogiline kultuur - helaadsed muistised, mis peegeldavad omaegsete
elanike tegevusalasi ja eluviisi sarnasust.
annaabi.ee 
