Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
kodanikutundest osaleda Kaitseliidu tegevusest.
Armee vitlusvime ja kulukus sltuvad suurel mral rahalistest ning
inimressursidest, sest seda on vga kulukas lal pidada, eriti vikeriikidel
nagu Eesti. Palgaarmeel on teatud mttes parem vljape, sest vljapete
peale kulutatakse tohutuid rahasummasid. Vljapetatud reservid on vajalikud,
sest konfliktides osalevad kaaderksused vajavad regulaarselt puhkust,
vljapet, lisavarustust. Niteks Soome on suutnud moodustada endale 490
000mehelise sjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit.
Teoreetliselt suudaks Eesti endale luua suurearvulise palgaarmee, aga kuna Eesti
on vikeriik, siis see ei oleks kasulik, kuna palgaarmeed saavad lubada vaid
suurriigid, niteks USA ja hinenud Kuningriik. Mlemal riigil on aktiivarmee,
mis phineb palgalisel kaaderkoosseisul. Unustatakse, et mlemal riigil on
olulisel kohal ka armee reservkomponent. Niteks seoses Iraagi kampaaniaga
annaabi.ee 
