Himaalaja
ning ta on umbes 2400 km pikk ja keskmiselt 300 km lai. Himaalaja keskmine kõrgus on 6000 meetrit
üle merepinna. Siin asub ka maailma kõrgeim punkt Mount Everest ehk Dzomolungma (8848 m).
Mount Everest ehk Dzomolungma
Nagu paljudes teisteski mäestikes koosneb ka Himaalaja keskosa kristalsetest kivimitest ning
servaalad settekivimitest. Himaalaja on kujunenud alpi kurrutusel ning ta jaguneb kolmeks astmeks:
madalad Siwaliki mäed ehk Eel-Himaalaja,
Väike-Himaalaja
orgude nõgudega eraldunud Suur- ehk Kõrg-Himaalaja.
Põhjas piirneb Himaalaja mäestik Induse ja Brahmaputra jõgede orgudega. Himaalaja on tähtis
kliimapiir niiske ja sooja Lõuna-Aasia ning kuiva ja jaheda Sise-Aasia vahel. Himaalaja mäestiku
madalaim loodusvöönd on lopsaka taimestikuga eelmäestikutasandik. Eelmäestiku idaosas, kus langeb
rohkem sademeid, valitseb lähistroopiline mets (suured rohttaimed, bambused, palmid jms). Kuivemas
annaabi.ee 
