Luuleraamat
Kirjandusest huvitus ta juba koolipõlves, luges palju ja võttis Pärnu gümnaasiumis
õppides osa põrandaalustest kirjanduslikust ringist.
Johannes õppis Kiievis arstik ja oli sõjaväearst Esimeses maailmasõjas, hiljem
Vabadussõjas.
Seepärast pärinevad tema ekspressionistlikud " verest nõretavad " luuletused. Barbaruse
esimene suurem ülesastumine oli 1920. aastal Noor-Eesti albumis ilmunud esikkogu "
Fata - Morgana " ja 19191. aastal avaldatud " Inimene ja sfinks " olid siurulikud
kogud, kus ta luuletas armuelamustest.
Nii kevadisi unelmaid, suviseid kirgi, kui ka sügist pohmelust.
" Verine sfinks " - ajalaul sõjaoludest.
" Suurlinna fragmendid " - ühiskonna heidikutest ja sellest, et ka nemad on inimesed.
" Geomeetriline inimene " - üks Barbaruse huvitavamaid luulekogusid, mis sisaldab
konstruktivistlikke luuletusi.
Konstuktivism - on Vene kirjanduses 1920ndatel alguse saanud suund, mis püüab luulet