Jürgen Rooste
peabki) veidi erandlikuna järgnevate tunduvalt lüürilisemate või iroonilisemate tekstide
taustal. Omamoodi kogu kreedo võib see avameelne salm ollagi.
Edasi läheb Rooste põhilisega: jumalikkus, rist ning naine (naiselikkus). Ajaloo mõjukamaid
naiskangelasi astub meie ette (lk. 9) eestimaisena autori kehastuses. Romaanis "Liilia märgi
all" on idee, et Jeanne d'Arc oli androgüün. Androgüünsus oli moes kahekümnendail ning
nüüdki (lk. 15). Siurulikkus luules ja pealkirjaski. Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte
vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema
tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid
feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir,
kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist,