Tõde ja Õigus II Terve tekst
No ütle nüüd ise: mis ma saan selle rubla eest!
Kuhu ma temaga lähen? Kellele julgen end näidata! Ptüi!" ta sülitas kõigest südamest. ,,Kellele
võin ma öelda, et mul ainult üks rubla taskus? Jumala tõsi, kui sa poleks mu sõber, ma võiksin
su selle sigaduse pärast läbi kolkida. Kurat võtku, et ilmast ka lollus ei kao!"
Nende sõnadega tõusis ta voodiservalt ja kobas käsikaudu luugi poole, sest rubla oli tal juba
taskus.
,,Murra pimedas veel oma kaelgi!" siunas ta minnes. ,,Ja mille pärast? Ühe näruse rubla pärast,
kui teine pistis korraga tasku viiskümmend. Ja ilma igasuguse vaevata, sest ega vanal polnud
ometi vaja samuti oma suud kulutada nagu minul. Lihtsalt ropp mõelda seda sigadust, mis siin
ilmas valitseb. Aga sõber!" hüüdis ta viimaseks mõnitavalt.
Tigapuu sammud kostsid trepilt. Indrek istus endiselt sängiserval, vaip ja padi põlvil.
Heameelega oleks ta need läbi luugi Tigapuule alla järele visanud
annaabi.ee 
