1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 1881- Peterburi V gümnaa- siumi usuõpetaja, 1884- Peterburi Katariina tütarlastegümnaa- siumi usuõpetaja. Vaated Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Oli venestamise vastu, aga suhteliselt sakslaste sõbralik. Panus rahvuslikku Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Liikumisse Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise
Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumist, Viljandi Muuseumist, Saare Arhiivraamatukogust (Saaremaa Muuseum), Läänemaa Muuseumist, Narva Muuseumist, SA Virumaa Muuseumid Rakvere Muuseumist, Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tartu Treffneri Gümnaa- siumi arhiividest ning paljudest eraarhiividest ja -kogudest. Kahtlemata on suulises ajaloolises traditsioonis palju subjektiivset, konkreetse isiku mäles- tustel põhinevat teavet. Koos andmetega teistest allikatest pakuvad need aga uurimisainesena kvalitatiivset interpreteerimist ja üldistamist vajava kogumi ning nende abil on võimalik restaureerida meie mälust kustuma hakkavaid või juba kustunud sündmusi. See on seda
annaabi.ee 
