PSÜHHOLOOGIA ALUSED
Oluline, et vestlejad oleks
ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat , intonatsiooni.uhtluses
saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjaliku kõnega võrreldes
palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne.
Kirjalik- on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema üksikasjalikum ja täpsem,
sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagaside ning situatsuioonikontekst puuduvad.
Oma mõtete napp, selge, arusaadav väljendamine pole kirjalikus kõnes sugugi lihtne.
afektiivne-impulsiivne, situatsiooniline, suhtumist väljendav reaktsioon ( ah, oot-oot, ai-ai...). Temas
kajastuvad emotsioonid , ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav
dialoog - kahekõne
monoloog- ainukõne ehk ühekõne
Kõne funktsioonid:
Suhtlemiseks: 1) kommunikatsioon
2) ekspressioon
Mõtlemiseks: 1) signalisatsioon
2) üldistamine
annaabi.ee 
