Kliiniline psühholoogia
mobiliseerida. Või on see sotsiaalfoobia? Mis on rahvusvahelises psüühikahäirete
klassifikatsioonis sees, halvendab eksamil esinemist ning kuulub ravimisele. Või on see
hoopis anankastse isiksuse tüüpiline reaktsioon situatsioonile, kus pannakse proovile tema
ülim perfektsionism ning kus tema tüüpilised kõhklused “kas ikka rohkem ja täpsemini?”,
“kas oleks pidanud ...” ärevuse tekitavad? Mispuhul mõned koolkonnad juhtumit
ravimatuks isiksusehäireks peavad ja adekvaatsemat situatsioonivalikut soovitavad.
Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10
järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust
sellele küsimusele sellegipoolest ei tule.
Käesolev tsükkel tahab esitada mitu erinevat seletust. Mis on normaalse psüühika olulised
küljed ja kujunemise tegurid, kuidas kujunevad häired ja mida nende parandamiseks teha -
neile küsimustele vastavad psühhoanalüüs, biheiviorism, humanism