varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse maatüki kohta silmamõõduline skeem ehk krokii. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta eraldi või mitme jaama kohta ühine (krokiil ei pruugi olla mõõtusid). Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, maastikureljeefi iseloomustavad punktid ning lati teised seisupunktid. Lati seisupunkte peab võtma nii palju, et saadud kõrgused iseloomustaksid täielikult mõõdistatava maatüki reljeefi. Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned). Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi
ristsuunda määrata). Välja märgitud ruudustik tuleb kindlustada vastavalt sellele kui kaua ta peab säilima. Kõige kindlam on tähistada iga ruudu tipp maavaia ja tähisevaiaga. Lihtsamal juhul tähistatakse ruudustiku tipud ainult tähisvaiaga, mis peab säilima mõõdistuse lõpuni. Ruudustiku rajamisel koostatakse ka abriss. Kui maatükile ei ole tehtud situatsioonimõõdistamist, siis seda tehakse koos ruudustiku rajamisega, tavaliselt kasutatakse ristjoonte meetodit sidudes situatsioonielemendid ruudustiku külgedega, samuti kantakse abrissile kõik reljeefi iseloomulikud punktid, mille kõrgusi on vaja määrata. On vaja määrata künka tipud ja süvendite põhjad, nende nõlvad, veelahkme jooned ja voolunõva jooned, aga samuti mõnede olemasolevate objektide kõrgused (kaevud, vallid jne). Hoonestatud alal valitakse punktid hoone nurkade lähedusse ja hoone külgede pikendustele. Mõõtarv 0,00
tahhümeetria käigu punktid. Vajadusel valitakse ka lisajaamade asukohad. Olenevalt mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini iiratud nt. 1:500 võib vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse iga jaama kohta skemaaatiline joonis mida nim.:KROKII. Mõõdistamistulemused kirjutatakse väliraamatusse. Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, reljeefi skeletijooned ning lati punktide asukohad, s.t. need punktid kuhu mõõdistamise ajal latt pannakse võib reljeefi iseloomulikesse kohtadesse välja joonistada horisontaalide ligikaudse kuju. Krokii peale tavaliselt mõõtusi ei kanta. Koostatakse silmamõõduliselt ja võib olla koostatud igale jaamale eraldi või ka naaberjaamadele ühine.. Soovitav on brigaadis 4 liiget, kuid saab töötada ka kahekesi
annaabi.ee 
