Elav osavõtt kursusest julgustas Laikmaad muutma selle sama aasta sügisel ateljeekooliks. Nii sündis esimene eesti kunstiõppeasutus. Laikmaa mõistis, et eesti rahvusliku kunsti tuleviku tagab ainult eesti kunstnike ridade kiire kasv kodumaal (Tiik, 1975, 6). Laikmaa tööaastad Tallinnas olid kõige mitmekülgsemad ja tulemusrikkamad. Laikmaa tegevus mõjutas nendel aastatel määravalt eesti kunsti ja kunstielu arengut. Haapsalus alguse saanud vabaõhumaalist lähtuv käsitluslaad süvenes aastatega. Impressionismi mõjudest räägib helenenud nüansirikas koloriit. Teostuses on spontaansust, vahetu mulje värskust. Kuid erinevalt impressionistidest, kelle teoste lähtealuseks oli reaalsuse pidev muutumine, lõi Laikmaa sügavaid karakterportreid. Tehnikatest sai Laikmaa loomingus lõplikult valitsema pastell, sangviini- ja söejoonistusi oli vähesel määral (Tiik, 1975, 7). Juba noorukieas avaldunud Laikmaa ühiskondlik aktiivsus tegi temast nagu Köleristki
*ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus *k�ik osapooled peavad s�na saama 8. Tr�kiajakirjanduse ehk pressi v�ljaanded *Ajaleht - on perioodiliselt ilmuv tr�kis, milles kajastatakse p�evas�ndmusi ja ajakohaseid probleeme, pakutakse meelelahutust ning mitmesugust eluks vajalikku infot. -V�hene operatiivsus ja tagasiside -Jaguneb: 1)ilmumissagedus (p�eva- ja n�dalalehed) 2)levik (�leriigiline ja piirkondlik) 3)sisu (�ldloetav ja erialane) 4)k�sitluslaad (kvaliteetlehed ja tabloidid) * Ajakiri - regulaarselt ilmuv v�ljaanne, mis sisaldab eelk�ige meelelahutust ja praktilist teavet, mitte anal��si ja kommentaare, mida nende sisuline maht v�imaldaks. -Jaguneb: 1)ilmusmissagedus (n�dalakirjad/poolkuukirjad/kuukirjad/kvartalikirjad/p�hir�hmade vahelised) 2)suunitlus (�ldloetav, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega) 3)k�sitluslaad (�ldloetavad, diferentseeritud, erialased) *Erinevus:
annaabi.ee 
