Béla Bartók
Bartoki viimaseks lõpetatud teoseks jäi 3. klaverikonsert (1945), Vioolakonserdi lõpetas
leukeemiasse surnud helilooja surnud helilooja eest tema sober, Ungari dirigent Tibor
Serlt
Kuigi Bartokit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka
vokaalmuusikat : laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone.
Viimastest on tuntuim kantaat "Cantata profana" (1939) tenorile, baritonile, segakoorile
ja orkestrile.
Brtoki sitiili üldiseloomustus
Helilooja loomingulises käekirjas paistavad silma kolm üldisemat tunnusjoont: enamasti
polüfooniline faktuur (eriti kammermuusikas) , meloodilise materjali tugev seotus
folklooriga ning ebaregulaarse meetriumi sage kasutamine. Kui noore Bartoki teistes on
veeel tunda impressionismi mõjutusi, siis tema küpse loomingu vormikäsitlus läheneb
enim neoklassitsismile. Tema teostest on kõige selgema vormiplaaniga 4.