Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks suures temperatuuri vahemikus. Temperatuuri tõusmisel muutuvad nad algul sitkeks siis edasisel temperatuuri tõusul vedelduvad sujuvalt. Amorfse-kristallilise siseehitusega ained nn. kristalloidid võivad tekkida materjali kristalliseerumisel suurte rõhkude juures kõrgematel temperatuuridel, nagu sitallid ehk keraamilised klaasid. Metallid on kristallilised ained, milledel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning suur mehaaniline tugevus, kõvadus, plastsus, elastsus ja head tehnoloogilised omadused töödeldavus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi
On tekkinud koos uute tehnikaaladega nagu tuumafüüsika ja -energeetika, raketi- ja kosmostetehnika jms. Lähteainetena kasutatakse puhtaid oksiide, silikaate, boriide; karbiide. Metallkeraamika. Metallkeraamiks keemiline koostis on varieeruv ja iga aastaga pikeneb matallkeraamiliste materjalide nimistu. 3.4.16.Klaaskeraamika Silikaatsete sulamite uurimine on olnud aluseks rea uute materjalide saamisele. Käesoleval ajal klaas-, kivi ja räbumaterjalide kõrval ka klaaskeraamika e. sitallid. Sitallid on spetsiaalselt väljakristalliseeritud klaas - keemiline koostis lähedane klaasile. Sitallideks nim. materjale, mida saadakse klaasisulami reguleeritud kristallumisel. Mitmetes riikides kasutatakse silikaatklaasi või sitalli asemel klaaskeraamika või polükeraamika mõistet. On keemiliselt püsivad. Haprad. Mehaaniliselt tugevamad kui klaas. Kõvad ja kulumiskindlad. 3.4.17.Sanitaartehniline keraamika Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on
karastatud klaas klaasi kuumutatakse natuke üle klaasistumistemp-i ning jahutatakse kiiresti, kuid ühtlaselt õhuvoolus. Kuumutamisel kaob suur osa esialgseid pingeid, kiirel jahtumisel tekib küll uusi, kuid need on nüüd jaotunud ühtlasemalt. Karastamine kordistab vastupidavust, purunedes tekivad nüride servadega killud. Liites 2 karastatud klaasi plastmassi kihi abil saadakse tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali. Klaaskeraamika (sitallid) 30-95% on kristallilises olekus, valmistamisel kuumutatakse lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning sitall on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa vahekorrast. Mitu korda vastupidavam löögile ja paindele, hea soojusjuhtivus, väike
..10 10 10...20 400...600 Klaasid 14 15 -4 Kvartsklaas 3,9 10 ...10 10 10...20 u. 1000 8 11 -4 BaO - klaas 7...11 10 ...10 10 10...20 200...300 10 12 -3 Sitallid 5...7 10 ...10 10 20...80 800...1000 12 13 -2 -3 Portselan 5...7 10 ...10 10 ...10 25...30 u. 1000 Portselanid 10 11 -3 -4 TiO - keraamika 30...200 10 ...10 10 ...10 u. 20
Rasksulavad ja kergsulavad (B2O3 lisand) klaasid, B2O3 lisand soodustab ka aeglaste neutronite neelamist Kõrge murdumisnäitajaga (sisald. taval. kuni 24% PbO) klaasid: “kristall-klaas” - straasid (strassid) → ehted, lühtrid jm. (eriti kõrge murdumisnäitajaga) Kuumuskindlad (pyrex jt.): Na2O - B2O3 - SiO2 (+Al2O3): pehmenem. 820ºC, pikaajal.: 400ºC. Kõrge röntgen-läbipaistvus: B2O3 - CdO - Li2O - BeO jpt. eriklaasid SITALLID – kristallstruktuuriga klaasid (taval. klaas on amorfne) palju tugevam ja vastupidavam (mehh. ja termil) kui taval. klaas [arcoroc (Pr.)] Tsement – tähtis silikaatne sideaine Lähteained: Lubjakivi ??savikad mineraalid tugev kuumutamine eraldub CO2, H2O ↓ tsemendiklinker ↓ jahvatam. ↓ tsement (peen pulber)