Eesti loomastik. Selgrootud
Vastsed on eluviisidelt
mitmesugused. Enamik nendest on maismaal tegutsevad röövtoidulised vormid. Kõikidel
vastsetel on ülalõuad pikenenud ja moodustavad seest õõnsad imitangid. Nende abil
haaratakse ohver ja imetakse tühjaks.
Liikide arv: 5000, Eestis 40
Kirjandus: -
Sugukond kiilassilmlased Chrysopidae. Niitjate tundlatega õrnad, sageli rohekad,
helkivate silmadega putukad. Toituvad lehetäidest. Tavalisemad on harilik kiilassilm
Chrysopa vulgaris.
Sugukond suitsvõrklased Sisyridae. Väikesed pruunikad, ümardunud tiibadega
putukad. Vastsed elavad vees ja toituvad magevee käsnadest. Tavalisem liik
suitsvõrklane Sisyra fuscata.
Sugukond sipelgakiillased Myrmeleonidae. Suhteliselt suured (2-170 mm), valmikud
veidi kiile meenutavad, putukad. Vastsed elavad liivastel aladel kuiva liiva sisse ehitatud
lehtrites. Lehtrid on vajalikud sipelgate püüdmiseks. Tugevate lõugadega vastne
(sipelgalõvi) on lehtri põhjas ja haarab sinna kukkunud sipelga ning imeb tühjaks
annaabi.ee 
