Mitmekeelne oskussuhtlus
tulenebki väide, et tõlkija on kõneleja ja kuulajaga sarnanev, tahet
ja tõekspidamisi omav inimene, mitte tekste teisendav mehhanism.
See väide toob kaasa täiesti teistsuguse ettekujutuse tõlkimisest,
tõlkijast, tõlkija vajalikest pädevustest ja tööülesannetest ning lõpuks
ka kvaliteedikriteeriumidest. Ei ole oluline, mis originaaltekstis kirjas
on; teksti täpse järgimise asemel on tarvis sihtteksti lugejani viia algse
autori suhtlustaotlus. Iseloomulik on suhtumine lähteteksti sisuviga-
desse: nii performatiivse kui ka siinse instrumentalistliku lähenemise
korral on enesestmõistetav, et tõlkija parandab nad ära, välja arvatud
juhul, kui tõlkija millegipärast teadlikult otsustab lugejale esitada
sisuvigase teksti, näiteks teadliku valetamisena (parteiprogrammis
vms), irooniana, tähelepanukontrollina vms. Tekstipõhiselt mõeldes
ei ole niisugusele parandamisele kuigi lihtne õigustust leida.
Siinkohal tuleks lugejas kindlasti tekkiva vastuväidete hulga
annaabi.ee 
