Juune Holvandus "Arabesk, vesipiip ja umma" Mida sain raamatust teada Araabia riikide kohta ( v.a. mida oleme loengus õppinud ) ? Kui ma otsisin raamatut, mida usuteaduses lugeda, sirvisin ma silmadega tükk-tükk aega pikka nimekirja autoritest ja pealkirjadest. Enim hakkas mulle silma just raamat "Arabesk, vesipiip ja umma". Ehk on see just sellepärast, et nimi oli huvitav ja kui ma ükskord raamatukogust raamatu haarasin ja sisututvustust lugesin, olin ma just kindel, et seda on kindlasti huvitav lugeda. Raamat tutvustab üsnagi turistisõbralikult erinevaid fakte Kesk-Aasia riikidest, Markosot, Tuneesiast,Türgist ning Egiptusest. Samuti jäin pikalt peatuma peatükkidel, kus tutvustati värvikalt araabia mehe ning euroopa naise suhteid. Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raamatu sisu mind just ülimuslikult
Raamat on jaotatud 30ks peatükiks ehk 30ks päevaks. Iga päeva lood on omavahel põimitud. Mõni lugu kestab ühe peatüki, näiteks Aida- Oskar kadumise lugu 21sel novembril, ehk ühe päeva, kuid mõned lood läbivad mitut peatükki, näiteks Liina ja Hansu armuromaan. Raamat on seotud tervik. 3. Mitu lugu teoses jutustatakse? Pane kirja iga loo lühike sisututvustus ning lisa lõppu kokkuvõttev küsimus selle kohta, millest lugu räägib. Nt Milleni võib viia ahnus? Igat sisututvustust illustreeri näidetega tekstist. Jaan läks mõisasahvrisse vargile, kuid kuna Jaan on rumal sulane, siis ta ei teadnud, mis on seep ning sõi suures koguses seepi. „Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep