Lydia Koidula Elulugu ja hariduskäik Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni- ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Ükskord läks noor Lydia oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: "Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?"."Ma kirjutan eesti rahval...
vajab: armastust, surma, nalja ja mustkunsti, mida tegid saatan ja tema käsilased. Selle raamatu keerukus ja tase on nii kõrge, et see on lausa hämmastav, kui hästi suudab üks inimene oma mõttekäike vedada nii keerukalt nagu Bulgakov seda tegi, sealjuures säilitades teoses tekstide omavahelise seose ja mõtte. Raamat on küll tõsine, kuid see ei riku veel seda ära, sest sealt võib leida ka huumori, mille tegemisega saavad hakkama saatana käsilased. See raamat on juba nii sisurohke ning omab nii palju astmeid, et sealt leiavad endale huvitavat lugemist inimesed "nii maalt kui merelt". 2.) Meistril ja Jesual mõlemal oli oma hingesugulane, keegi, kes uskus neisse, vaatamata sellele, et paljud ei teinud seda ja nad mõlemad tahtsid oma mõtteid edasi anda, kuid keegi ei kuulanud neid. Meistri hingesugulaseks oli tema naine Margarita, kes oli tema kõrval kõik see aeg, kui Meister oma teosega vaeva nägi ning selle pärast peaaegu hullumas oli. Margarita omas usku oma
annaabi.ee 
