Marie Under
Minni Nurme ja teiste kasvuaastaid on toitnud eriti see osa Underi luulevaramust.
1930. aasta värsiloomingus leiame rea sonette, millist värsivormi Under oma noorusluules
eriti soosis. Underi hilissonett, sageli filosoofilise põhikoega, on varasemast
struktuurikindlam, rikas mõttevarjunditelt. Teravaraamiliseks sonetiks on vormitud piibli
aineid ,,Aadam", ,,Deliila", ,,Maria-Magdaleena", ,,Taaveti kannel".
Mitmekülgse sisurikka lüürilise ning lüroeepilise luule loojana tõusis Marie Under oma
kõrgperioodil eesti värsiloomingu esirinda.
Välja kujunenud oli individuaalne stiil. Kui Underi varasema lüürika stiil oli veel
elektiline, realistlikud elemendid segunesid juugendlike sugemetega, ajaluules
ekspressionistlike kujundiliialdustega, siis kõrgperioodiks olid erinevad kihid sulandunud
ühtseks underlikuks väljenduslaadiks. Underi luulestiili iseloomustab suur, hoogne, poeetilist