Eesti kirjanduse ajalugu I
"Suvi" on kantud Eesti Vabariigi ülesehitavatest meeleoludest, Tootsi kõigi ettevõtmiste alltekstiks
on tugev rahvuslik meelsus. "Suvi" algatab kirjandusliini, mis räägib eesti peremehest (muutub
tähtsaks alates 1919). "Suves" paiguti tõsist filosofeerimist rahvuslikel teemadel. Ilmumisajal tajuti
"Kevade" ja "Suve" vahel tugevat ebakõla, tegelased on suureks saanud ja arenemine seiskunud,
pole enam nii veenvad. Hilisemad ajad on liitnud teoste sisuolemused üha enam terviklikumaks.
"Tootsi pulm: pildikesed lähemast minevikust" (1921)
hiljem juba tavaliseks muutuv kirjaniku kohtumine oma tegelastega võis mõjuda tollal uudselt.
Kirjanik on teose lõpus end lõdvaks lasnud ja rikkunud terviku
"Äripäev: Pildikesed Paunverest" (1924)
"Tootsi pulmast" sisukam ja kontsentreeritum, dünaamiliselt vahelduvad pildikesed surutud
lühikestesse peatükkidesse. Tegevus ei liigu, toimub paar nädalat hiljem Tootsi pulmast. Tervikuna
annaabi.ee 
