Rahvuslik liikumine
6
1893 - vene keelele viidi üle Jurjevi (Tartu) Ülikool, baltisaksa professuur
sunniti
lahkuma, uued vene õppejõud olid viletsamad, tase langes.
Hakati propageerima õigeusku, ahhovskoi oli aktivist oma Eesti kubermangus,
lasi rajada õigeusu kirikuid. Asutas Pühtitsa e. Kuremäe nunnakloostri.
Hoolimata ägedast kihutustööst astus õigeusku ainult 1/5 Põhja-Eesti
elanikkonnast.
Laulu- ja mänguseltsid hakkasid etendama sisulagedaid näitemänge
1893 suleti valitsuse korraldusel Eesti Kirjameeste Selts.
Allakäiku/venestamist soodustasid eestlastest venestajad nt. Jakob Kõrv, kes
asutas venemeelse "Valguse".
Moes olid intriigid, nuhkimine salakaebused.
Venestajate poole läks üle varem rahvuslane olnud Ado
Grenzstein.
Tema ajaleht "Olevik" toetas venestuspoliitikat.
Ainsaks ajaleheks, mis rahvuslikku ärksust toetas, jäi Karl August Hermanni