Filosoofia SH
Augustinuse arust on filosoofias midagi puudulikku ta avab inimeses igatsuse tõe järele,
kuid samas jääb see jõuetuks ja olulised ongi need küsimused, mida filosoofia esitab.
:) Augustinus arvas: ,,kui ma end nimelt petan, olen ma" ehk kui ma milleski kahtlen,
annabki mulle kindluse, et olen olemas, sest et ma saaks kahelda, peab olema olemas keegi
kahtleja.
-) Augustinus leidis, et meie hingesügavused on põhjatud ehk me vajame kindlat
sisukohta/tugipunkti, milleks ta arvas olevat mõtlemist ennast. Augustinuse mõistes
tegutseb ja püüdleb inimkond peamiselt õnne suunas kuna on õnne paradoks (kui saad
õnne kätte, tahad järgmist ja järgmist), peab olema tegelik püüdlus hoopis summum bonum
ehk ülim headus ehk see kõrgem väärtus, mis ei oleks suhteline mitte kellegi arust. Selleks
pidas Augustinus jumalat ehk kõikidele inimestele on omane püüdlus jumala poole ning
see leiab väljenduse armastuses kui seesuguses.