Arhitektuuriajaloo referaat
puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam
ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum.
Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille
kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva
portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust
lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad
nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest pärit pingileenid.
Tähtsate vastuvõttude korral kaeti kõrgetele külalistele mõeldud lauad just raesaali, mistõttu
oli see ka ainuke köetav ruum raekojas.4
1530. aastal paigutati esmakordselt Vana Toomana tuntud sõjasulase figuuriga
tuulelipp
annaabi.ee 
