Eesti ajalugu 1920-1940
Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel seisva rahvuskultuuri
väljaarendamine. Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht
kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. Vabariigi algusaastail oli majandusliku
kitsikuse tõttu raske saavutada märgatvat edenemist kultuurielus, ent juba 1925. aastal jõuti
kultuurkapitali loomiseni. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sisstetulek jagati
mitmesuguste kultuuride vahel ära. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele
kaasjastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeele haridus algkoolist
kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud.
Iseseisvusaastail laienes märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest
saksa ja vene mõjudest. Valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid.