Mees kes teadis ussisõnu analüüs
liha. Kuid seal keldris toimus kõige hullem mis sai halvasti minna, onu Vootele
lämbus, Leemet ei oskand aidata, algul arvas, et onu magab, kui nägi, et asi on hull
üritad toda keldrist välja kanda kuid sootusetult. Onu kukkus ta peale, keldri usk
sulges kattes külma keldri pimedusega ning Leemet ja Onu Vootele jäid abitult
murtud luudega piinast minestatult lamama nädalaks. Mingi aja pärast Leemet ärkas
paksus mädaneva keha haisust paksus ruumis ning hakkas ussisõnu sissitama tundes
suurt emotsionaalset valu, et mees kes need talle õpetas on surnud. Rästikud olid
talveunest ärkand ning kuulsid Leemeti abi hüüdeid ning tulid ja vabastasid ta.
Järgnevalt mingi aeg lamas Leemet edasi koomas kuid sai siis terveks ja elu kulges
edasi. Ka karud olid ärganud ning peale põhjalike vaidlusi läks Salme mõmmile ning
ka ema lõpuks nähes karu lahkust mis sulandas ta südame hakkas mõmmit
armastama